Navigatsioon
Mis see on?
Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail.
Viiruste vaatlemine 
Viirused on liiga väikesed, et näha tavalise valgusmikroskoobiga ning nende vaatlemiseks on vaja hoopis elektronmikroskoopi. Aga miks?
Valgusmikroskoopid kasutavad pildi kujutamiseks tavalisi valguslaineid. Kuid valguslained ei ole lõpmatult väikesed. Kõige väiksem osa mis valguslaine suudab teravalt kujutada on umbes 200-400 nm. Kui võrdleme seda gripiviirusega, mille suurus on umbes 100nm leiame probleemi. Valguslained ei ole piisavalt suured, et kujutada viiruseid. Tulemusena tuleb pilt udune ja ebaselge. Kuid elektronmikroskoop
Kas viirused on elus?
| Eluga sarnasused | Eluga erinevused |
| pärilikkusaine ja valkude olemasolu | rakuline ehitus puudub |
| võime kiiresti muutuda | puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime |
| võime pika aja jooksul areneda | üliväikesed mõõtmed |
Viiruse ehitus
Viirustel on kaks põhiosa, kapsiid ja pärilikkusaine. Võtan näiteks PCV (Porcine Circoviirus) mis on ehituselt üks lihtsamatst viirustest.
PCV koosneb ühest kapsiidist ja kahest replikaasi valgust (RNA, mis vastutab paljnemise eest).
Pärilikkusaine nagu DNA ja RNA, lihtsustades, need juhivd viirue elukäiku, käitumist ning järglaste korrektset paljunemist. RNA peamiseks üleandeks on DNAs sisaldaud info ülekandmine ja tõlgendamine üleäänud tsütoplsmale
Kapsiid kaitseb viirust väliste kahjurite eest nagu näiteks UV-kiirgus, äärmuslik PH ja temperatuurikõikumine.
Käitumine
Viirused on võimetud iseseisvalt paljunema. Paljunemiseks nad peavad läbima peremeesraku plasma. Rakus viirus vabastab ja paljundab oma genoomi ja valke. Viirused võivad toimida kolmel põhi viisil
Pärast rakku tungimist:
| Esimesel juhul | Viirus käitub kiiresti, ta paneb peremeesraku massiliselt tootma uusi viirusosakesi ehk virione. Kui rakk sureb siis vabanenud viirusosakesed ainult nakatavad uusi ja uusi rakke kuni peremeesorganism kas saab võitu haigusest või sureb. |
| Teisel juhul | Viiruse pärilikkusaine peidab peremeesrakus pikka aega (kuni isegi aastakümneid) ja alles organismi nõrgenemisel muutub aktiivseks ja alustab uute virionide moodustamise. |
| Kolmandal juhul | Rakus on pidev, mõõdukas viirusosakeste tootmine. Viirus on organismis kogu aeg aktiivne, mis tähendab, et inimene on kogu aeg nakkusohtlik. Haigustunnused võivad ilmneda mitme aasta pärast. Kuna viirus kogu aeg muutub organismi jaoks, ei suuda keha lõplikult tappa viirust. Selline viirus on Krooniline. |
Hiidviirused
Kui varem rääkisin viiruste vaatlemisest siin, siis hiidiirused on erandid. Hiidviirused on nätavad isegi valgusmikroskoopidel. Hiidviiruste mõõtmed on nii suured, et teadlased kaaluvad, kas neid saab isegi kutsuda enam viirusteks.
Polio
Hepatiit D
Hepatiit D on erinev teistest hepatiit haigustest sellepoolest, et see vajab hepatiit b olemasolu nakatunud isikus.
Papilloomiviirus
Papillomaviirus on sugukond väikseid ümbriseta DNA-viirusi. Inimestes põhjustab see soolatüükaid.
Papilloomiviirus jänestes
Papilloomiviirus jänestes põhjustab neis sarve moodi vähkjaid kasve. On usutud, et sellest tuleb Jackalope-i müüt, sarvelisest jänesest
HIV![]()
HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus, on viirus, mis kuulub retroviiruste perekonda ja suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja ka kasvajatele. HIVga võib nakatuda igaüks. See ei ole ainult kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus.
HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon (vaata siit), ehk krooniline. Elu sellega on tänapäeva ravimitega õnneks võimalik.
Marutõbi 
Marutõbi on kiirelt käituv viirus, millel on kaks versiooni. Esimene marutõbi liik paneb olendi aeglaselt
Marutõbi ründab neurone ajus, sest nende kaitsmises on kehal raskusi. Neuronidega tuleb olla ettevaatlik kehal. Marutõbi rändab ajju mööda närvisüsteemi.
Vestlus
kui leiate vigu või teil jääb küsimusi, kirjutage siia!
